Domus Dorpatensise (edaspidi DD) eesmärgiks on teaduse ja kultuuri - st kõige selle, mida inimkond teab ja loob - areng. Seepärast teeme DD Akadeemia programmi, mille eesmärgiks on arendada avatud ühiskonna kaitsjaid. Peame Karl Popperi poolt 1945. aastal kirjeldatud avatud ühiskonna kontseptsiooni kõige paremaks aluseks teaduse ja kultuuri arengu toetamiseks.

Avatud ühiskonna kontseptsioon on kõige minimaalsem võimalik ideoloogia. Selle alused võib võtta kokku ühe lihtsa lausega - et ükski üks ideoloogia ei peaks ühiskonda valitsema. Olgu see ideoloogia poliitiline, religioosne, rahvuslik või teaduslik. Maailm on liiga keeruline, et isegi teaduse abil lõplikult otsustada, kuidas ühiskonda tervikuna korraldada. Maailm on liiga keeruline, et ennustada täpselt inimeste, inimgruppide ja institutsioonide käitumist. Seepärast tuleb alati tagada avatus erinevatele lahendusvariantidele.

"Me peame alati elama ebatäiuslikus ühiskonnas. Inimesed ei ole inglid, nad ei kuulu täiuslikku rassi, valitud rahva või valitud usukogukonna sekka. Me võime küll muutuda paremaks, aga jääme alati ebatäiuslikuks."

Karl Popper

Avatud ühiskonna kontseptsioon eeldab mehhanisme aruteluks ning pidevaks uute ja paremate lahenduste otsimiseks. Demokraatia on üks selliseid mehhanisme, mille abil ühiskond saab otsida pidevalt paremaid viise enda korraldamiseks, aga see ei ole kindlasti ainuvõimalik ja ega ka mitte täiuslik mehhanism selle tegemiseks.

Seepärast on avatuse kaitsmine pidev otsimine. Samm-sammult parema maailma loomine, tunnistades, et kõik sammud ei osutu alati edukaks. Mõistes, et aeg-ajalt tuleb ette ka ebaõnnestumisi ning vajadust proovida uutmoodi.

Seega on tegemist üsna alandliku (ingl keeles humble) kontseptsiooniga. Ühega vähestest, mis ei väida teadvat vastuseid kõigile küsimustele. Vastupidi - avatud ühiskonna kontseptsiooni peamiseks erinevuseks teistest ongi tunnistamine, et inimkond ei leia tõenäoliselt kunagi vastuseid kõigile küsimustele, kuid sellest hoolimata saab igal ajahetkel teha otsuseid läbimõeldumalt ja hoolikamalt. Selleks tuleb lihtsalt hoida ühiskond avatuna erinevatele ideedele.

Seepärast olemegi oma programmi aluseks võtnud selle kontseptsiooni. Meie programmi vilistlastest saavad suurte pingutuste ja veidikese õnne korral avatuse kaitsjad maailmas. St inimesed, kes vaatavad maailma dogmadevabalt, skeptiliselt, aga uudishimulikult nagu Sokrates. Meie vilistlased ei jää aga vaatlemise juures pidama, vaid ka sekkuvad maailma asjade korraldusse, kui selleks vajadust näevad - kui ühiskonna avatus ohtu on sattunud.

Loe siit Karl Popperi avatud ühiskonna kontseptsiooni kohta lähemalt:

Vaclav Havel: "Karl Popper's The Open Society and its Enemies in the contemporary global world"

Tõmba essee alla ⇓

Mida avatud ühiskond ei tähenda?

Avatud ühiskonna kontseptsioon on üks neist, mis kõlab hästi ilmselgelt, kuid on seetõttu hoopis sageli valesti mõistetud. Seepärast on sageli konstruktiivsem kõigepealt ümber lükata peamised müüdid ja valearusaamad. Seda siin nüüd püüamegi teha:

Müüt #1: lõputut avatust kõigele ja kõigile

Avatud ühiskonna kontseptsioon toimib inimsüsteemides ning iga süsteem peab pidevalt otsima tasakaaluseisundit. Avatust peab olema piisavalt, et tagada pidevalt uute lahenduste otsimine, katsetamine ja avalikult arutlemine, kuid täpselt nii vähe, et süsteem ei laguneks. Iga perekond, kogukond, küla, linn, maakond, riik ja riikide liit on taoline inimsüsteem. Igaüks neist süsteemidest saab olla rohkem suletud või rohkem avatud, kuid avatuse eest seismine ei tähenda piiritu avatuse taotlemist.

Müüt #2: avatud ühiskond = liberaalne demokraatia

On poliitilisi ideoloogiaid, mis suudavad paremini hoida ühiskonna avatust, neid mis suudavad seda halvemini ja neid, mis üsna otseselt taotlevad vastupidist eesmärki. Samas ei saa ükski poliitiline ideoloogia olla sama avatud ühiskonna kontseptsiooniga. Viimane lihtsalt ei kata (ega püüagi katta) kõiki valdkondi, mida poliitika paratamatult katma peab - haridust, sotsiaalsüsteemi, kaitset, majandust, kultuuri, teadust jne.

Avatud ühiskonna kontseptsiooni järgi ei saa ükski selline terviklik, kõigile küsimustele vastav ideoloogia olla lõpuni (ja lõputult) õige, isegi kui konkreetsetel ajahetkedel on alati paremad ja halvemad valikud. Liberaalne demokraatia on üks sellistest ideoloogiatest, mis on sagedamini olnud kooskõlas avatud ühiskonna kontseptsiooniga, kuid see ei tähenda, et see alati nii on või alatiseks nii jääb. Avatud ühiskonna kontseptsioon arvestab sellega, et maailm muutub pidevalt ning seepärast peavad sageli muutuma ka poliitikad, saavutamaks samu põhimõttelisi eesmärke. Avatud ühiskonna kontseptsioon ei ole seega ka alternatiiv poliitilistele ideoloogiatele - see on vaid raamistikuks ja üldiseks sihiks.

Müüt #3: avatud ühiskonna kontseptsioon on ise dogma

See on kõige keerulisem küsimus - kuidas saab üks ideoloogia väita, et ükski ideoloogia ei ole lõpuni õige? Ainult nii saabki, st avatud ühiskonna kontseptsioon ei ürita hüpata üle oma varju, see jääbki vaid fundamentaalselt selleks üheks arusaamaks - et maailm on liiga keeruline, et ükski ideoloogia lõpuni seda keerukust õigesti haarata suudaks. Kõik edasised järeldused ja praktilisemad sammud asuvad juba ebakindlamatel alustel ning nende suhtes tuleb üles näidata samasugust skepsist nagu iga teise ideoloogia suhtes.

Loe kontseptsiooni kohta lähemalt raamatutest:
Avatud ühiskond ja selle vaenlased I ja II

Avatud ühiskonna kontseptsioon on kõige põhjalikumalt lahti kirjutatud Karl Popperi 1945. aastal ilmunud kaheköitelises teoses, kus Popper käsitleb peamiselt Platoni, Hegeli ja Marxi olulisemaid poliitikafilosoofilisi arusaame, mis kõik üht või teistpidi suletud ühiskonda toetavad. Eestkeelsena anti raamatud välja Avatud Eesti Fondi ja Kultuurkapitali ühise pingutuse tulemusena.

Raamatuid on võimalik osta kõigist suurematest raamatupoodidest ning laenutada raamatukogudest. Inglisekeelseid versioone saab lugeda tasuta siit: I osa, II osa.